Projektist

Simojoki2020 on EELK Misjonikeskuse ja MTÜ Kristus Igasse Kodusse ühine projekt, mille eesmärk on:

  1. Läbi näite ja eeskuju innustada Eesti koguduste liikmeid kopeerima “majatalo” stiilis muusika- ja sõnaõhtuid, et need toetaksid ja täiendaksid kirikus käimise võimalusi lisaks traditsioonilistele pühapäevastele jumalateenistustele.
  2. Toetada Eestis noorte muusikatöö edendamist, et noortel oleks koguduses muusika jaoks väljund ja et neil oleks olemas vahendid, millega muusikat teha.

Kui sa tunned, et projekti eesmärgid kõnetavad sind, oled teretulnud kaasa lööma… ükskõik kui vähese või paljuga. Võta ühendust juba täna ja uuri lähemalt, millega abi on vaja.

Samuti on võimalus neile, kes tahaksid aidata, aga aega ei ole – suurte ettevõtmistega kaasneb palju kulutusi ja seetõttu on iga annetus oluline. Tee ülekanne MTÜ Kristus Igasse Kodusse kontole, et toetada neid sihte, mille poole Simojoki2020 projektiga püüeldakse.

Noortejuhid ja teised koguduse töötegijad: kui teie koguduses on juba täna olemas inimesed, kes tahaksid muusikaga rohkem kaasa teenida, aga puudust on vahenditest (instrumendid, tehnika, koolitusvõimalused jne) või esinemisvõimalustest, siis andke endast märku Simojoki2020 projektimeeskonnale ning püüame koos lahendusi leida!


Allolev tekst on tõlgitud Pekka Simojoki kodulehelt. Vaata: www.pekkasimojoki.fi/majataloillat

Mis on majatalo õhtu?

Majatalo õhtu on Pekka Simojoki poolt alustatud ja nö madala lävepakuga õhtu veetmise viis kirikus. Eesti keeles võiks selle kohta öelda muusika- ja sõnaõhtu. Õhtu eesmärk on luua kogukondlikku tunnetust, anda inimestele võimalus kaasa teenida oma annetega ja tuua kogudus tänapäeva inimesele lähemale. Majatalo õhtul püütakse esitada evangeeliumi selliselt, et see ei tee kompromisse sõnumi sisu osas, aga on esitatud tänapäevasele inimesele arusaadavalt ning jutukal ja vahetul viisil.

Kuidas majatalo õhtud algasid?

Esimesed alged majataloõhtutele on Namiibiast, Aafrikast, kus Pekka Simojoki, olles misjonäride laps, veetis üheksa aastat. Aafriklaste rõõmus ja lihtne viis kokku tulla, laulda, aega veeta, lugusid rääkida ja vahel ka tantsida, avaldas Pekkale muljet. Soome tagasitulemine oli paras kultuurišokk, mis pani noore mehe mõtlema, kuidas saaks Soome kirikukultuuri värskendada. Aafrika Gospelmissa aastal 1981 andis esimesi vihjeid selle kohta, mis ees ootas. Hiljem on mõned rääkinud Soome kirikust „enne ja pärast Aafrika missat”, mis peegeldab seda, kui innustunult see teistmoodi jumalateenistuslik vorm vastu võeti. Sealt algas ka uut laadi teenistuste laine, millega ka majataloõhtud tugevalt seotud on.

Majataloõhtud hakkasid pihta Riihimäel, Soomes, 1990-ndate alguses. Kui Pekka Simojoki sinna kolis, tutvus ta noorte täiskasvanutega, kellel ei olnud oma koguduses selget kohta ja tegevust, aga otsisid seda. Esmalt tekkis koor, mille nimeks sai Et Cetera, ja sellest kasvasid välja Riihimäe kirikus õhtud, mille olid teinud tavalised täiskasvanud inimesed teistele tavalistele täiskasvanud inimestele. Õhtud sai nimeks Little Light ehk väike valgus.

Kirikusse astudes oli uksel naeratav inimene, kes andis käe ja tervitas tulijat. Vastu tuli ka värske kohvi ja saiakeste lõhn – kohvilaud oli tehtud keset kirikut ning oli avatud kogu õhtu jooksul. Muusika oli tehtud loominguliselt ja mitmekülgselt: oli koor, saatev bänd ja palju ühislaulmist rõõmsate rütmide saatel. Õhtutele olid kutsutud teemasse sobivad kõnelejad ja külalismuusikud. Samuti oli seal ühist jagamist ja palvetamist. Paari aasta jooksul toimus mingit laadi läbimurre – kirik hakkas täituma iga kord ja tihti oli ka sisse pääsemiseks järjekord. Märgatav oli nende külastajate arv, kes tavaliselt kirikus ei käinud. Ametlikult ei olnud tegemist jumalateenistuse kui sellisega, kuigi elemente jumalateenistusest oli kasutatud. Sellegipoolest ütles nii mõnigi nii mõnelgi korral, et „mina ei jaksa käia nendel tavalistel kirikuskäimistel, aga need siin on mulle natuke nagu jumalateenistus”

Kolimine Kangasalasse (Tampere lähedal) aastal 2002 tõi kaasa selle, et ka Kangasala kirikus hakkasid pihta omad õhtud, kus Little Light kohandati soomekeelseks: majatalo, mis eesti keeles tähendab võõrastemaja. Little Light idee pealt hakkas kasvama mitu järgmist ideed. Mõni aasta hiljem hakkas Pekka Simojoki ja Et Cetera koor tegema ringreise ümber Soome, kaasas evangelist Ilkka Puhakka ja pastor Jukka Jämsen, ning tehti suuri majatalo õhtuid. Sedasi hakkas tasapisi tuli levima ja tulemusena korraldavad mitmed kogudused üle Soome majataloõhtuteks kutsutavaid muusika- ja sõnaõhtuid.

 

Millest majataloõhtu koosneb?

Mis siis Majatalo sisuliselt on ja kuidas seda praktikas teha? All on Majatalo põhikomponendid ja näiteid, kuidas neid on aastate jooksul kasutatud. Neid võib eri kogudustes kohandada oma võimalustele ja olukorrale sobivaks.

1. Koos tegemine

Majatalo õhtutega on seotud palju inimesi, kogukondlikkus on oluline osa kogu asjast. Eri ülesannete ümber on hea koguda väikesi „tiime”, kellest igaüks hoiab korras oma lõigu. Mõned näited:
• muusikatiim vastutab õhtute muusika eest
• helitiim vastutab hea kvaliteediga heli eest
• videotiim vastutab kiriku eesosas olevatele ekraanidele näidatava pildi eest, miks mitte ka õhtu ülesfilmimise ja Live-is näitamise eest
• toitlustustiim vastutab, et on piisavalt süüa ja juua. Lauale kaetu võib vahelduda näiteks aastaajast või millest iganes muust lähtuvalt
• palve- ja hingehoiutiim on oluline osa muusika- ja sõnaõhtutest
• muusika- ja sõnaõhtute kohta info levitamine
• lisaks on uksel tervitajad ja vastavalt vajadusele muudes ülesannetes osalejad

2. Muusika

Muusika on väga keskne osa Majatalo õhtu tervikust ja õhkkonnast. Majatalosse on kokku kogutud oma house-bänd ja koor, mis nii esitavad laule, kui ka õhutavad kogudust kaasa laulma. Muusika on peaasjalikult vaimulikku laadi, kuid tihti tehakse traditsioonilistest lauludest ka uusi seadeid nagu seda tehakse näiteks Tooma missal. Laulude sõnad kuvatakse kiriku eesosas olevale suurele ekraanile. Majataloõhtute kavas on tavaliselt ka keegi külalisesineja: trubaduur, koor või mõni bänd.

3. Õhkkond

Majatalo õhtutel püüeldakse selle poole, et õhkkond oleks võimalikult vaba ja mitteametlik, et inimestel oleks hea suhelda üksteisega ning kõigil oleks mõnus olla. Lisaks muusikale on mitmeid tegureid, mis sellele eesmärgile kaasa aitavad.
Oluline roll on õhtujuhil, kes peab julgema panna ka oma isiksuse mängu. Õhtujuhi ülesanne on saada inimesed naeratama ja vabanema.
Samuti on oluline roll ka jagamisel, ehk siis see, et eri inimesed saavad kõneleda, tunnistada või tehakse mini-intervjuusid.

4. Toitlustus

Õhtu kujunemises on toitlustus olulisel kohal – juba algkogudustes oli üheskoos söömine keskne osa kokkusaamistest. Kohvi- või teetassi ääres inimestega kohtumine ja suhtlemine on palju hõlpsam.
Kohvilaud peetakse õhtu jooksul, mille ajal on lihtsam seda „sotsiaalset sakrmenti” läbi viia. Rõõmus jutusumin ja naermine täidab kiriku iga kord. Teine võimalus on hoida kohvilaud avatuna kogu õhtu jooksul. Või siis enne või pärast muusika- ja sõnaosa, või nii enne kui pärast… valikuid on mitmeid.

5. Teema

Igaks õhtuks on valitud teema, mida kasutatakse selleks, et õhtu sisule teatav suunitlus anda.

Näited teemadest: kunst, misjonitöö, pere, paarisuhe, unistused, elu raskused, ärimaailm, sport, ühiskond, lootus, vaikus, oikumeenia… võimalusi on palju.

Kogu ülejäänud sisu ühildatakse õhtu teemaga: muusika, toitlustus, õpetus ja kasvõi kiriku kaunistused.

6. Ülistus ja õpetus

Õhtu käigus julgustatakse inimesi ja esitatakse väljakutse, et järgida Kristust ning elada oma igapäevaelu kristlasena. Üldjuhul on õhtul lisaks külalismuusikule ka külaliskõneleja või evangelist, kes on kutsutud vastavalt õhtu teemale. Ülistus ja õpetus on tugevalt Piibli mõtet järgiv, aga pingevaba, südikas ja tänapäevane.

7. Palve